Rahanduskomisjoni uus juht: võlakirjade emiteerimine pole võimatu

"Ma ei ole kindlasti lukus positsiooniga, et võlakirjade emiteerimise teemat ei peaks edasi arendama, küll aga tuleb väga täpselt läbi kalkuleerida, millise projekti jaoks see raha läheb ja kas läbi emissiooni on riigi jaoks võimalik saavutada ka soodsaim raha hind," ütles Holsmer, kes kuulub Reformierakonna ridadesse.

Ta tõi võlakirjade kohta konkreetse näite riigi omanduses olevast Tallinna Sadamast, mis võttis uute praamide finantseerimiseks pakkumise ka võlakirjade emiteerimiseks. See osutus võrreldes pangast laenamisega siis tuntavalt kallimaks.

Emiteerimine ei saa Holsmeri sõnul olla eesmärk omaette, võlakiri on üks laenamise vormidest ja kohustus, mis tuleb tagasi maksta. "Me peaksime endilt kõigepealt küsima, millise objekti või projekti finantseerimiseks peaks Eesti võlakirju emiteerima," rõhutas Holsmer.

Ta rääkis, et riik on taristuinvesteeringute ja Euroopa Liidu raha kaasfinantseerimiseks Euroopa Investeerimispangalt laenu võtnud ja teeb seda ka tulevikus, märkides sealjuures, et valitsussektori võlakoormus on värske majandusprognoosi kohaselt vähenemas järgmistel aastatel alla 10% SKPst. "Seni pole puht rahanduslikel kaalutlustel olnud mõistlik muid finantseerimisviise kasutada," lausus Holsmer. 

Euroopa Liidu struktuurfondide kaudu jõuab alanud eelarveperioodil, aastatel 2014-2020, Eesti majandusse otsemalt või kaudsemalt 4,05 miljardit eurot. Eeskätt on Holsmeri sõnutsi küsimus, kuidas seda raha võimalikult targalt Eesti majanduse kasvuks ära kasutada.